alkoholist joobumise määr
Märkus. Alkoholijoovet määratakse alkomeetriga promillides. Eesti seaduste järgi eristatakse järgmiseid alkoholijoobe astmeid:
alkoholi tarvitamise tunnused – alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus on 0,10 kuni 0,24 milligrammi või 0,20 kuni 0,49 promilli veres;
kerge alkoholijoove – alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus on 0,1 kuni 0,75 milligrammi või 0,20 kuni 1,50 promilli veres;
keskmine alkoholijoove – alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus on 0,76 kuni 1,25 milligrammi või 1,51 kuni 2,5 promilli veres;
raske alkoholijoove – alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus on rohkem kui 1,25 milligrammi või rohkem kui 2,5 promilli veres.

uimastite, sh alkoholi tarvitamisest tingitud olek, mis avaldub häiritud kehalistes või psüühilistes reaktsioonides; 
sama mis joove

vt joobeseisund

med, epid tuberkuloosiravi tulemust iseloomustav mõiste, mille korral ei ole tuberkuloosihaige kas raviga alustanud või on selle omavoliliselt katkestanud ning kelle kohta tervishoiutöötajal puuduvad edasised andmed
endine termin: ravikatkestus

med, epid jämesoolevähi sõeluuringu sihtrühma kuuluvate haigustunnusteta inimeste uurimine eesmärgiga teha kindlaks need inimesed, kellel võivad esineda jämesoolevähile viitavaid tunnused

med, epid jämesoolevähi sõeluuringus patoloogia avastamiseks tehtav peitveretest

med, epid jämesoolevähi sõeluuringu esmasuuringu ehk peitveretesti leiu täpsustamiseks tehtav sõelkoloskoopia, kus uuritakse kaebusteta inimese jämesoolt kogu ulatuses painduva optilise instrumendi (endoskoobi) abil. Uuring võimaldab leida silmaga nähtavaid haiguslikke muutusi jämesooles, lisaks on võimalik sama protseduuri ajal võtta koeproove ja eemaldada polüüpe

med jämesoole epiteelist tekkinud adenokartsinoom või muu jämesoole pahaloomuline kasvaja. Vähi paiknemise järgi sooles eristatakse käärsoole pahaloomulist kasvajat, pärasoole ja sigmakäärsoole ühenduskoha pahaloomulist kasvajat, pärasoole pahaloomulist kasvajat, päraku ja pärakukanali pahaloomulist kasvajat

med tervisliku seisundi ja kahjustatud funktsioonide lõplikuks taastumiseks toimuv ravi (nt haiglas või kodus);  vrd   aktiivravi

ka järelravi, paraneva sõltlase pikaajalise ravi või rehabilitatsiooni järgne ambulatoorne teenus, mille eesmärk on tagasilanguse ennetamine ning kliendi ja tema lähedase sotsiaalse toimetuleku toetamine; teenus hõlmab tavaliselt ambulatoorset sotsiaalnõustamist, psühholoogilist nõustamist, kogemusnõustamist ja eneseabi tehnikate omandamist